Majale kasukas

Nüüdseks on asjalood nii kaugel, et tasa ja targu käib voodrilaudade loomine. Ma ikka siiamaani naeran seda, kuidas me esmakordselt käisime seda maja seest vaatamas koos maakleriga. Arviga koos arutasime "oh, pole hullu, vahetame tapeedi ära ja lihvime põranda üle ning voilaaa - maja ongi nagu uus". Nüüd 4 suve hiljem, oleme alles lõpetamas esimese korrusega. Kõik-kõik on uus, välja arvatud palgiring. Täiesti uskumatu.
Viimasel ajal olen end avastanud mõtisklemas juba teise korruse üle - kui palju tube? Mis suurusega toad? Kuhu panipaigad teha? Milline siseviimistlus? jne-jne-jne.. Aga esmalt! Nagu ikka räägivad fotod enda eest!

Aga sellest, mis värvi maja tuleb - juba järgmises postituses :)

Lebolad

Sel nädalavahetusel olime eriti produktiivsed. Suure õunapuu alla tegime euroalusest suure kiigu. Inspiratsiooni saime Mareti ajakirjast. Võrkkiik oli juba nädala jagu seisnud kaevu peal ja otsinud kohta. Sobivaid puid ei leidnudki ning otsustasime, et tuleb postid maasse kaevata, aga kaevurit ei olnud. Nädalavahetuseks tuli meile külla terve perekond ning tubli töökas Kristi haaras laupäeva hommikul labida ning pärastlõunaks sai juba võrkkiiges lebotada. Erilised tänusõnad talle ja kiidan töökust!