projekt lõpetatud

Aega võttis, aga asja sai! Ehk siis lõpetasin oma ülikooli projekti heegeldamises - väike motiividest boolero. Kokku 40 motiivi + äärepits.

Natuke villa ja natuke pärleid

Ehk siis minu uued lemmikud! :)

Ja täna on minu päris esimene väike käsitöö-ringike :)

Teeme siis koos noortega vilditud ehteid. Tegin ka mõned katsetused ka ise. Lemmikuks sai valge vilt koos siniste pisikeste pärlitega.

Sügishooaeg alanud!

Laupäeva hommik

Juhtus nii, et küpsetasin oma leivajuuretise ära, aga hea kursuseõde Monika aitas hädast välja ja andis mulle pisut juuretist. Täna hommikul saimegi mõnusat kodu kootud leiba süüa :)

Siit pääseb küsitlusele
Küsitlus on mõeldud eelkõige Emmaste vallas elavatele 18.-26.aastastele noortele, aga oodatud on ka kõikide teiste arvamused.

Raamil kudumine

Selliseid koolipäevi võiks lihtsalt rohkem olla.
Mõnus seltskond, laupäeva hommik ja isetegemine. Saime 6 h lihtsalt iseendale ja vaikselt nokitseda.
Proovisime seekord siis raamil kududa. Kõigil tekkisid suured mõtted ja ideed, mida kõike võiks nüüd kodus tegema hakata, kui vaid oleks rohkem aega :)
Minu esimesed katsetused fotodel.

Kukeseene-suvikõrvitsapirukas väikese sinihallitusjuustuga

Eile õhtul sai tehtud imehead pirukat! Kahjuks pilti ei jõudnud teha, kuna kook läks nagu soe sai :)

Tainas:
3 dl Jahu
150 g võid
1 muna
1 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
250 g kukeseeni
2 sibulat
2 küünt küüslauku
sool, pipar
1 väiksem suvikõrvits
50 g sinihallitusjuustu
2 muna
1 dl kohvikoort 10%
100 g riivjuustu

Valmistamine
Sega tainga komp0nendid ühtlaseks tainaks ning suru vormi, küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit. Prae kukeseened hakitud sibula ja küüslauguga läbi, maitsesta soola ja pipraga. Lisa kuubikuteks lõigatud suvikõrvits ja prae veel mõni minut. Lase natuke jahtuda ning sega juurde tükkideks lõigatud sinihallitusjuust, munad ja koor. Vala täidis eelküpsetatud põhjale. Puista üle riivitud juustuga. Küpseta ahjus veel 20-25 minutit.

Head isu :)

Arvi käsitöö :)

Arvi ka kõvasti nokitsenud.
Saan nüüd uhkusega esitleda mõnusat suurt riiulit, maas laeni :)

Ja teiseks lõpuks ka minu töönurk, mida ootasin pikalt pikalt :)

Sokikand

Lõpuks siis mul ka see selge. Esimesed sokid kudusin endale, aga neid pildile ei saanud - juba pesus. Kohe kudusin ka Erkile sokid, tuleb ju nüüd palju harjutada, et hästi meelde jääks.
Ja muidugi kasutab ka ämm nüüd võimalust :D Koob soki kuni kannani ära, siis pean mina käima tal kanda kudumas ja siis teeb edasi.

Sokil veel sabad küljes, kuna korraks sain fotokat laenata, et pilte teha. Minu enda digikas andis otsad, õigemini kukkus nii õnnetult maha, et lahtise objektiivi peale ja nüüd on omadega kööga.

Minu kasvatusteaduslik mõte

Selline eksam on siis tulemas ja pea on pulki täis. Mõtlen natuke siit ja natuke sealt, aga tervikut kuidagi kokku ei saa. Katsun mõningad mõtted siia kirja panna, et need kuskil mul olemas oleksid.

Tulevase õpetajana tahaksin lapsi suunata, aidata ja olla nendega koos nende isiksuse arenemise rajal. Ma ei taha olla kui autoriteet, vaid pigem kaaslane. Tahaksin aidata neil kasvatada omakultuuri ning pooldan kahe käega kogemuste põhist õppimist. Fakti põhine õppimine on juba ajast ja arust ning paljud inimesed ei mõista ka täiskasvanu eas, miks nad õppisid mingeid fakte, mida elus vaja lähe. Laps peaks õppima kogemuste põhjal. Ta kogeb, ta mõistab ja ta õpib sellest.

Minu hinge kirpeldab veel üks pisiasi, mida ise just hiljuti avastasin - tuleb kuulata kuidas lapsed meid ennast kasvatavad!
Minu vanema poja sõnavarasse ilmus hiljuti sõna "ma ei viitsi". Mind ajas see marru! Kuidas teab 2 aastane laps, et tema ei viitsi midagi teha?! See pani mind mõtlema ja asja uurima. Ja mingi ajapärast ma märkasin, et me ise abikaasaga märkamatult kasutame "ma ei viitsi". Ma sain aru, et laps võtab nii kergelt üle meie fraase, sõnakõlke, ise aimamata nende taustpõhja või tegelikku põhjust, miks ema/isa ei viitsi. Nüüd käies viimases kasvatusteaduste loengus mõistsin, kuidas selline tühine sõnakõlks võib hiljem kätte maksta. Mõistsin, et laps võib seda sõnapaari kasutada hiljem ka koolis, ilma, et ta teaks mida see endast kujutab - ta võib lihtsalt pugeda selle sõnapaari taha eirates tegelikku probleemie. Sest tegelikult võibolla miks ma ise tookord kasutasin sõnapaare "ma ei viitsi" hoopis sellepärast, et tõesti olin tookord väsinud või pisut tüdinenud rutiinist. Reaalselt oleks tulnud lapsele seletada, miks ma nii ütlesin ja mida ma sellega mõtlesin. Ja minu laps õpetas ja kasvatas mind jälgima iseennast ja kuidas minu sõnad teisi võivad mõjutada. Laske lastel ennast kasvatada nii nagu teie tahate last kasvatada!